Arendus- ja ärimudelid

 RAD ehk rapid application development arendusmudel

Definitsioonist

Tegemist on uuemapoolse arendusmeetodiga, mille põhiliseks erinevuseks traditsioonilisest kosemudelist on pidev testimine ja tagasiside saamine. Kui kosemudeli puhul kehtib "Analüüs -> Disain -> Arendus -> Testimine -> Hooldus" loogika ning järgmise etapi juurde ei liiguta enne, kui eelmine on lõpetatud, siis RAD mudelit kasutades järgitakse "Requirements planning -> User design  & Construction -> Cutover" filosoofiat. Suurimaks plussiks annab selline mudel aja ratsionaalse ära kasutamise ning kuluefektiivse tegutsemise. RAD meetodit ei ole mõistlik siis kasutada, kui tegutsetakse suuremahulise või missioonikriitilise projektiga (1).

Näitest

Konkreetseid näiteid oli antud mudeli kohta üsna võimatu leida. Mõnes mõttes on see ka loogiline, sest RAD meetodid kasutatakse tavaliselt ühe kliendi spetsiifiliste soovide täitmisel, mis tähendab, et avalikuks kasutuseks mõeldud RAD mudeli järgi tehtud projekte on üsna minimaalselt. Siiski oli mul võimalik ühest artiklist välja noppida vähemalt kirjeldusega näide. Nimelt lõi arendusfirma Centric Consulting kliendile programmi, mis aitas hankimise, arvete esitamise ja maksmisega. Näitest on võimalik lähemalt lugeda siit, originaalse artikli autor on väga hästi ära selgitanud, miks oli selle probleemi lahendamise puhul kõige õigem meetod just RAD mudeli järgimine(2).


 Freemium

Pädevaks näiteks võib selle ärimudeli puhul tuua Spotify. Tasuta versioonis on sul võimalik playliste kuulata ainult shuffle peal, järgmise laulu juurde saab minna ainult 5 korda päevas ning iga paari laulu tagant mängitakse sulle reklaam või kaks, mis reklaamib Spotify preemium versiooni või mõne artisti uut singlit/albumit. 

Selline ärimudel on kasulik ja mõistlik nii kliendile kui ka firmale endale (vähemalt minu arust). Kui inimesel ei ole otseseid eelistusi muusika osas ning ta elab üle ka reklaamide kuulamise, on tasuta versioon sellele inimesele rohkem kui piisav. Samal ajal teenib ka Spotify, mängides laulude vahele reklaame. Teisel juhul, kui inimene soetab preemium variandi, saab ta täieliku vabaduse muusikavaliku osas ning ei pea vahele reklaame kuulama. Sealt ära jäänud tulu teeb Spotify tasa kuumaksuga, mida preemiumvariandi eest välja tuleb käia.

Minu arvates on tegemist väga mõistliku ärimudeliga, kus vastavalt kliendi vajadustele pakutakse talle kas tasuta või tasulist versiooni.





(1) "Rapid Application Development: Why RAD and Why Now", <https://www.outsystems.com/blog/posts/rapid-application-development/>
(2) "A Case Study for Rapid Application Development: Centric Consulting", <https://kissflow.com/low-code/rad/rapid-application-development/#rad-casestudy>

Comments

Popular posts from this blog

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Mõtteid sellest, et kuidas saada häkkeriks?

Litsentsid ja autoriõigus