Noppeid IT ajaloost

 1970.-dad - personaalarvutid

1970. aastatel pandi alus PC-de (Personal Computer) kommertskasutusele. Esimene koduseks tarbeks mõeldud (mis oli ka piisavalt odav) arvuti oli MITS (Micro Instrumentation and Telemetry Systems) poolt loodud Altair 8800. Altair 8800 kasutas programmeerimiskeelena Altair BASIC-ut, mille kirjutasid hilisemad Microsofti asutajad Bill Gates ja Paul Allen. Altair 8800 ei osutunud siiski nii laia tarbijaskonnaga tooteks, sest raske saadavuse tõttu oli sellele arvutile nii klaviatuuri kui ka monitori alguses sisuliselt võimatu saada. Kasutajal oli võimalik programme kirjutada esipaneelil asuvate lülitite abil. Vastavalt nende liigutamisele reageerisid samal esipaneelil olevad LED tulukesed, mis andsid märku programmi toimimisest(1).

Tõelise personaalarvutite ajastu avasid 1977. aastal 3 masstoodanguna tutvustatud arvutit: Apple-i Apple II; Tandy Radio Shack-i TRS-80 ning Commodore Business Machines-i Personal Electronic Transactor. Algselt domineeris turgu TRS-i loodud arvuti, just tänu oma madalale hinnale. 399$ oli kordades odavam, kui rivaalide pakutavad variandid, mis tegi TRS-80st isegi väike-ettevõtetele ahvatleva toote. 70.-date lõpus tõusis esiplaanile Apple loodud Apple II, millele loodi programm ViciCalc, mis oli esimene digitaalne spreadsheet-tüüpi programm. See avas uksed raamatupidamise digitaliseerimisele ning omakorda teiste abistavate programmide loomisele(2).

1990.-dad - Linux

Linux-ile pani aluse 1991. aastal Linus Torvalds, kui ta soovis tasuta akadeemilist versiooni Unix-ist (tolleaegne universaalne operatsioonisüsteem). Erinevalt teistest operatsioonisüsteemidest on Linux avatud lähtekoodiga, seega on igal soovijal võimalik seda enda vajaduste järgi seadistada. Just see ongi tänaseks päevaks teinud Linux-ist eelistatud valiku IT-spetsialistide seas(3). Linuxi tähtsus on läbi ajaloo pidevalt kasvanud, seda näitavad ka erinevad statistilised andmed. Näiteks fakt, et 2021. aasta seisuga kasutavad maailma 500 kõige võimsamat superarvutit Linuxit(4). Veel kinnitab Linuxi populaarsust spetsialistide seas statistika, et maailma 25-st kõige populaarsemast netilehest ainult kaks ei kasuta Linuxit(5).

2020.-dad - kvantinternet/kvantkommunikatsioon

2020. aasta alguses intervjueeriti Delftis baseeruvat Hollandi teadlaste gruppi, kes töötavad välja kvantinternetti/kvantkommunikatsiooni. Teema on üsna uus ja tundlik, seega infot on selle kohta vähem, kui mõne teise sarnase teema kohta. Kvantinternet kujutab endast teoorias maailma kõige turvalisemat ühendust - häkkimatut internetti (ingl. k. unhackable internet). Kogu teooria baseerub kvantfüüsikaseadustele, läbi mille krüpteeritakse saadetav informatsioon. Kümnendi alguses suudeti kvantinterneti abil informatsiooni saata vaevalt 1.5 kilomeetri kaugusele, kuid juba praegu ennustatakse, et kümnendi lõpuks katab maailma kvantinternetivõrk(6). Hetkel on teada, et Hollandis on suudetud ühendada 3 kvantum protsessorit, mis tähendab ajaloo esimest algelist kvantühendust/võrgustikku(7).

(1)"MITS Altair 8800", viimati muudetud 08.01.19, <https://oldcomputers.net/altair-8800.html>

(2)"Personal Cumputer", <https://www.britannica.com/technology/personal-computer>

(3)"Linux History", <https://www.javatpoint.com/linux-history>

(4)"Fascinating Linux Facts and Statistics You Need to Know About", 09.2020, <https://www.blackdown.org/linux-facts-and-statistics/>

(5)"Linux Statistics", viimati muudetud 09.08.21,<https://hostingtribunal.com/blog/linux-statistics/#gref>

(6)"Unhackable internet", 26.02.20, <https://www.technologyreview.com/10-breakthrough-technologies/2020/#unhackable-internet>

(7)"First multi-node quantum network paves the way for the quantum internet", 16.04.21,  <https://www.zdnet.com/article/first-multi-node-quantum-network-pavis-the-way-for-the-quantum-internet/>