Litsentsid ja autoriõigus

 Mis on copyleft?

Copyleft on sisuliselt viis, kuidas jagada programme tasuta nii, et kõik nendest tuletatud programmid on omakorda tasuta. Copyleft-i eesmärk on kasutajatele anda vabadus modifitseerida programmi sellisel viisil nagu nemad seda soovivad - põhimõtteliselt piiramatu vabadus(1). Selle taga on omakorda eesmärk panna inimesed rohkem huvituma koodist, andes neile võimaluse seda uurida ning sellega katsetada.

Üks viis oleks oma tehtud tööd panna avalikku omandisse. Sellisel juhul on aga alati võimalus, et keegi tuleb võtab selle töö ära, natuke muudab seda ja hakkab raha eest seda müüma või jagab edasi väiksema vabadusega varianti. Siin ongi oluline roll mängida copyleft-il, mis hoiab ära avalikuks kasutamiseks mõeldud programmide monetiseerimise.

GNU GPL (General Public License)

GNU GPL on kõige laialdasemalt levinud copyleft litsents, mida kasutavad üle poole tasuta jagatud tarkvarapaketid(2). GPL kaitseb autorit peamiselt 3 ohu eest: tivoiseerimine; seadused, mis keelavad tasuta tarkvara jagamise; diskrimineerivad patendilepingud(3). Need on ka arvatavasti põhjused, miks GPL-i kasutatakse kõige rohkem tasuta programmide või tarkvara jagamisel. See tagab, et jagatav programm/tarkvara kui ka kõik sellest tuletatu oleks tasuta täies mahus kättesaadav.

GNU LGPL (Lesser General Public License)

LGPL on sisuliselt sama, mis GPL, aga kui viimane käib tasuta programmide/tarkvara kohta, siis LGPL kasutatakse tasulistes programmides/tarkvaras. Sisuliselt annab sulle sama vabaduse, mis GPL, aga enne tuleb selle asja eest maksta, mida sa kasutada soovid. GNU ise julgustab inimesi järjest vähem LGPL-i kasutama, et laiendada tasuta programmide ja tarkvara levimist(4).

GNU AGPL (Affero General Public License)

AGPL on modifitseeritud versioon GPL-st, ühe suure täiendusega. Nimelt on suunatud AGPL üle võrgu toimuvatele interaktsioonidele kasutaja ja programmi vahel. St, et kui sinu tehtud programm on üles laetud kuhugi serverisse, kus sa lased kasutajatel sellega tegeleda, siis server peab tagama kasutajale ligipääsu programmi lähtekoodile. Ühesõnaga AGPL-i on õigem kasutada siis, kui programmi eesmärk on serverisisese tegevusega seotud(5).

GNU FDL (Free Documentation License)

Hetkel tundub, et GFDL on üsna vähe kasutust leidev copyleft-i versioon. GFDL puudutab peamiselt programmide dokumentatsiooni ja/või juhiseid. FDL tagab inimestele õiguse jagada programmi dokumentatsiooni, seda kas kaubanduslikul või mitte-kaubanduslikul eesmärgil. Soositakse pigem teist varianti, sest terve copyleft-i eesmärk on siiski võimalikult palju programme ning tarkvara muuta tasuta kättesaadavaks(6).

(1) "What is Copyleft?", 15.12.18, <https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html>

(2) "Licenses", <https://www.gnu.org/licenses/licenses.html>

(3) "A Quick Guide to GPLv3", <https://www.gnu.org/licenses/quick-guide-gplv3.html>

(4) "Why you shouldn't use the Lesser GPL for your next library", <https://www.gnu.org/licenses/why-not-lgpl.html>

(5) "Why the Affero GPL" <https://www.gnu.org/licenses/why-affero-gpl.html>

(6) "Licenses", <https://www.gnu.org/licenses/licenses.html>