Nähtused varajasest internetist

 Ethernet

Definitsioonist

Alguse saanud juba 1970-datel, on tänaseks kujunenud Ethernetist kõige levinum LAN tehnoloogia. Definitsiooni poolest on Ethernet sisuliselt viis, kuidas ühendada seadmeid kaabliga kohtvõrgus (LAN) või laivõrgus (WAN), võimaldades neil üksteisega teatud protokolli järgi suhelda. Ethernet kirjeldab, kuidas võrguseadmed saavad/võivad andmeid kujundada ja edastada, et teised samas kohalikus võrgus asuvad seadmed saaksid teavet ära tunda, vastu võtta ja töödelda. Etherneti kaabel on füüsiline osa Ethernetist, läbi mille andmed liiguvad(1).

Juurtest

Ethernetile pandi ametlikult algus 1973. aastal, kui sellel ajal Xerox PARC-is (Palo Alto Research Center) töötanud Robert Metcalfe kirjeldas 22. mail võrgustikusüsteemi, mis põhines varasemal eksperimendil Aloha network. Aloha network sai alguse Hawaii ülikoolist 1960ndate lõpus, kui Norman Abramson ja tema kolleegid töötasid välja raadiosidevõrgu Hawaii saarte vaheliseks suhtlemiseks. Antud süsteemi puudujääk seisnes selles, et info edastamiseks oli ainult üks kanal. Mida suuremaks muutus kanali koormus, seda rohkem toimus infopakettide 'kokkupõrkeid'. Abramson arvutas välja, et süsteem, mida tuntakse kui pure Aloha, võib suureneva koormuse korral kiiresti kasvava kokkupõrgete arvu tõttu saavutada maksimaalse kanali utiliseerimise umbes 18% ulatuses. Pure Alohast arendati välja teine ​​süsteem, mida nimetatakse slotted Alohaks. Areng seisnes selles, et süsteem määras ülekandeajad ise ja kasutas edastuste sünkroonimiseks peakella, mis suurendas kanali maksimaalset utiliseeritust umbes 37%-ni(2).

Arengust

Kui avalikusele tehti Ethernet teatavaks 1973. aastal, siis esimene Etherneti nägu võrgustik avati juba 1972. lõpus, kui üritati ühendada Xerox PARC-is olevaid seadmeid. 1980-dateks arendati Etherneti standardkiiruseks 10Mbps, mis on tänapäevasega võrreldes küll aeglane, aga vähemalt mingil määral arvestatav infoedastamise kiirus. 1995. aastaks töötati välja 100Mbps standard, mis on tänapäeval kohalikes võrkudes (kodud, kontorid, jms) normiks. Tänaseks päevaks on jõutud kiirusteni 10'000 Mbps, teise nimega 10 Gigabit Ethernetini,  mis on kasutusel peamiselt suurte võrkude selgroona või võrkudes, mis nõuavad äärmiselt suurt andmeedastuskiirust. Tavaliselt eelistataksegi Etherneti Wifi-le just sellepärast, et Ethernet on tunduvalt kiirem. Teiseks suureks põhjuseks on turvalisus. Ethernet ühendus nõuab füüsilist ühendust, seega on tundmatul seadmel kohalikku Ethernet võrku väga raske (sisuliselt võimatu) märkamatult tungida(3).

Perfokaardid

Punch card, mille algselt leiutas Herman Hollerith 19. sajandi lõpus, kasutati esmalt New Yorgi tervishoiuameti ja mitmete osariikide perekonnaseisu tabelite koostamiseks. Hollerithi idee perforeeritud kaartide kasutamiseks andmetöötluses tuli peale seda, kui ta oli näinud, kuidas perforeeritud kaarte kasutati Jacquardi kangastelgede juhtimiseks. Peale oma leiutise täendamist pani Hollerith alguse IBM-le (algse nimega TMC - Tabulating Machine Corporation), millest on tänaseks päevaks kujunenud üks ajaloo kõige tähtsamaid ja suuremaid tehnoloogiaettevõtteid(4).

Perfokaardid olid kasutuses sisuliselt kuni World Wide Webi (edaspidi WWW) tulekuni, olles üheks alternatiiviks floppydiskide ning magnetribade kõrval. Põhimõtteliselt leiti sellele kasutust nii kaua, kuni informatsiooni talletati pigem kohaliku kasutuse eesmärgiga. WWW tulekuga muutus info talletamise ning jagamise maht niivõrd suureks, et perfokaardid (ja ka sarnased alternatiivid) iganesid ning nõudlus nende järele vähenes(5).

(1) "Whar is Ethernet?", <https://www.techtarget.com/searchnetworking/definition/Ethernet>

(2) "Chapter 1. The Evolution of Ethernet", <https://www.oreilly.com/library/view/ethernet-the-definitive/1565926609/ch01.html>

(3) "The Three Most Common Ethernet Speeds", 08.05.19, <https://smallbusiness.chron.com/three-common-ethernet-speeds-69375.html>

(4) "History of the punch card", <https://whatis.techtarget.com/reference/History-of-the-punch-card>

(5) Samas